Missugused on eestlaste jõulu- ja aastavahetuse kombed? Mida eestlased söövad ja joovad, mida nad teevad detsembri lõpus, kui väljas on pime ja külm?
Vanasti kestsid jõulud 21. detsembrist kuni 6. jaanuarini. Jõuluaeg algas toomapäeval, 21. detsembril. Siis koristasid inimesed oma kodusid ja tegid jõulusööke. Toomapäev oli viimane tähtaeg, et maksta võlad ja tagastada laenatud asjad. Toad olid puhtad, toa põrandal olid õled. Jõulude ajal inimesed ei töötanud. Nad puhkasid ja mängisid õlgedel. Jõulude ajal inimesed olid oma perega, jõulud olid vaiksed pühad.
Jõululaupäev ehk jõuluõhtu on 24. detsembril. See on kõige tähtsam päev. Tänapäeval on toas jõulukuusk. Kuusel on ilusad ehted. Eestlased söövad jõuluks verivorsti ja hapukapsast. Laual on kindlasti ka piparkoogid. Jõuluõhtul tuleb jõuluvana, kes toob kingitusi. Lapsed laulavad jõuluvanale ja loevad luuletusi.
Vana aasta viimasel päeval käivad inimesed saunas, peolaual on palju toitu. Kui sa tahad teada, mis uuel aastal juhtub, siis vala õnne. Sulata tina ja vala see külma vette. Tinatüki kuju näitab, mis sind uuel aastal ootab.
Uusaastaööl on terve öö laual söögid ja joogid - siis on süüa ka järgmisel aastal. Esimesel jaanuaril on keelatud koristada - siis läheb rikkus majast välja. Uue aasta esimesel päeval tee seda, mida sa tahad kogu aasta teha.
Jõuluaja lõpetab kolmekuningapäev 6. jaanuaril. Sel päeval sõid eestlased veel jõulutoitu ja mängisid jõulumänge.