Vastlapäeva nimi on ka vastlad, lihaheide, pudrupäev, liupäev. Vastlapäev tuleb saksakeelsest või rootsikeelsest sõnast (fasten, fastlag), mis tähendab paastu. Vastlapäevale järgneb pikk paast. Paast lõppeb ülestõusmispühadega.
Mida sõid inimesed vastlapäeval? Traditsiooniliselt oli hommikusöögiks vastlapuder - tangupuder. Lõunaks või õhtuks oli herne- või oasupp ja seajalad. Pärast vastlapäeva ei söödud sealiha, sellepärast on vastlapäeva nimi ka "lihaheide".
Mis vastlatoite söövad inimesed tänapäeval? Ka tänapäeval on populaarsed hernesupp, seajalad ja soolaoad. Kindlasti süüakse vastlakukleid. Vastlakukleid saab osta poest ja kohvikust. Vastlakukleid saab ka ise küpsetada.
Lase liugu! Mida pikem liug, seda pikem lina.
Lina on vana ja väga vajalik põllukultuur. Kõik inimesed soovisid endale pikka lina.
Vastlaliugu lasksid nii noored kui ka vanad inimesed, nii mehed kui naised. Tänapäeval lasevad liugu põhiliselt lapsed. Liugu lasta saab kelguga. Kui ei ole kelku, siis saab liugu lasta ka istuli. Järve või jõe jääl saab teha jääkarusselli.
Millal on vastlapäevad järgmistel aastatel?
2025: 4. märtsil
2026: 17. veebruaril
2027: 9. veebruaril
2028: 29. veebruaril
2029: 13. veebruaril